17
Märts

Rakvere linna ehitusmäärus

RAKVERE LINNA EHITUSMÄÄRUS

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Ehitusmääruse ülesanded ja reguleerimisala

1. Rakvere linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus ) ülesanne on linna ruumilise planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamiseks ning Rakvere Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Rakvere Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ülesannete (edaspidi pädevus) ja tähtaegade määramine.

2. Ehitusmäärus reguleerib planeeringute koostamise, ehitiste projekteerimise, ehitamise ja ehitiste kasutamisega seonduvat Rakvere linna haldusterritooriumil.

§ 2. Mõisted

Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1. vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv kohalik ajaleht, mis on määratud linnavalitsuse poolt linna ametlike teadete avaldamise kohaks;
2. Rakvere veebileht www.rakvere.ee on linna ametlik interneti võrgulehekülg;
3. kaitse alla võetud maa-alad on looduskaitsealad, riigikaitselised alad, muinsuskaitsealad ja nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid;
4. miljööväärtusega ala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu;
5. olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, tooraine või tööjõu vajadus või muud tegurid muudavad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
6. lähteseisukoht on linnavolikogu või linnavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära linna lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk või planeeringu vormistamise nõuded;
7. kontseptuaalne planeering on vastava eriala spetsialisti või spetsialistide grupi koostatud planeering või ruumiline arengukava, mis on hilisema üldplaneeringu või detailplaneeringute koostamise aluseks ning vajadusel arendustegevuse elluviimise lähtealuseks;
8. üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on linnavalitsuse või linnavolikogu menetluses olev kehtestamata planeeringu projekt;
9. ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille ajutisus ei sõltu ehitise suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast;
10. korterelamu on ühe või mitme korrusega ja kahe või enama korteriga elamu.

2. peatükk
LINNAVOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS

§ 3. Linnavolikogu pädevus

Linnavolikogu pädevus on:
1. linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine;
2. üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamine, vajadusel nende lähteseisukohtade kinnitamine, üldplaneeringu ja teemaplaneeringu projekti vastuvõtmine ning üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
3. naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
4. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
5. kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks;
6. linnavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
7. detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud käesoleva määruse § 4 punktis 4 sätestatud juhtudel.
8. Rakvere linna kaevetööde eeskirja ja tasumäärade kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
9. Rakvere linna heakorraeeskirja kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10. Rakvere linna avaliku korra eeskirja kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
11. Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskirja kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
12. Rakvere linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

§ 4. Linnavalitsuse pädevus

Linnavalitsuse pädevus on:
1. linna üldise ehituspoliitika elluviimine;
2. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine;
3. detailplaneeringu algatamine, vajadusel lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine;
4. detailplaneeringu kehtestamine, kui:
a) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud;
b) detailplaneeringu koostamisel on planeeringu avalikustamise nõue kooskõlas planeerimisseaduse §-ga 22 asendatud planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega;
5. naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine;
6. linnavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
7. vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta;
8. lepingute sõlmimine huvitatud isikutega planeeringute koostamiseks;
9. lepingute sõlmimine huvitatud isikutega detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta;
10. osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamises ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta;
11. osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel;
12. planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine;
13. vajadusel projekteerimistingimuste ja ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine;
14. ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;
15. väikeehitise eskiiside kooskõlastamine;
16. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
17. vajadusel ehitise või ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
18. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid tegeva ettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;
19. vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
20. ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist;
21. vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone;
22. haljastuse likvideerimislubade väljastamine;
23. kaevelubade väljastamine;
24. teede ja tänavate sulgemislubade väljastamine;
25. ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine;
26. reklaami paigaldamislubade väljastamine;
27. jäätmelubade väljastamine;
28. ehituslubade väljastamine ja kehtetuks tunnistamine;
29. kirjalike nõusolekute väljastamine;
30. kasutuslubade väljastamine ja kehtetuks tunnistamine;
31. avalikus kasutuses olevale territooriumile monumentide, skulptuuride ja mälestustahvlite paigalduslubade väljastamise otsustamine;
32. ehitusjärelevalve korraldamine;
33. ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine;
34. ettekirjutuste tegemine;
35. ettekirjutuste tegemise pädevusega ametnike määramine;
36. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine;
37. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine;
38. planeeringute vormistamisnõuete kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
39. ehitusprojektide vormistamisnõuete kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
40. Rakvere linna topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
41. Rakvere linna haljastuse likvideerimisloa taotlemise ja väljastamise korra kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
42. Rakvere linna reklaamieeskirja kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
43. Rakvere linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
44. vajadusel arhitektuurikomisjoni ja valminud ehitise ülevaatuse komisjoni koosseisu määramine ja töökorra kehtestamine;
45. vajadusel linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnaruumi oluliselt mõjutavate planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks nõuandvate komisjonide moodustamine, nende koosseisu määramine ja töökorra kehtestamine;
46. nõusoleku andmine mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
47. nõusoleku andmine naaberkruntide piiride muutmiseks ilma detailplaneeringut  koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel;
48. katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel;
49. katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete või katastriüksuse osa uue sihtotstarbe määramine ehitusseaduse kohase ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel, kui muutmine ei too kaasa ehitamist ja puudub kehtestatud detailplaneering;
50. katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete või katastriüksuse osa uue sihtotstarbe määramine ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel, kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ja puudub kehtestatud detailplaneering;
51. katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete või katastriüksuse osa uue sihtotstarbe määramine ehitusmääruse § 4 punktide 48 ja 49 juhtudel ja korras detailplaneeringu olemasolu korral;
52. dokumentide säilitamise korraldamine.

3. peatükk
RUUMILINE PLANEERIMINE

§ 5. Planeerimise üldnõuded

1. Linna ruumilisel planeerimisel lähtutakse planeerimisseadusest.

2. Linna planeerimise ja ehitustegevuse põhialuseks on linna üldplaneering.

3. Planeerimisseaduse kohaselt korraldab linnavalitsus üldplaneeringu, üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise, lisaks Rakvere linnas kontseptuaalse planeeringu koostamise.

4. Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul vastavas ajalehes ja Rakvere veebilehel arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast.

5. Miljööväärtusega alad ja seal kehtivad piirangud seatakse üldplaneeringuga või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

6. Linnavalitsus või linnavolikogu võib keelduda planeeringu algatamisest ja selle kehtestamisest tuginedes kaalutlusõigusele. Otsus peab olema põhjendatud linna majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike ja muude tegurite tasakaalustatud käsitlusega.

§ 6. Detailplaneering

1. Detailplaneeringu algatamisest huvitatud isik esitab detailplaneeringu algatamiseks linnavalitsusele avalduse.

2. Detailplaneeringu algatab linnavalitsus vastava korraldusega kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates.

3. Vajadusel võib linnavalitsus lisada algatamise korraldusele lähteseisukohad.

4. Põhjendatud juhtudel, komplitseeritud linnaehitusliku olukorra puhul, võib linnavalitsus planeeringu koostamise käigus soovitada linnaruumi oluliselt mõjutavatele planeeritavatele ehitistele eskiisprojekti koostamist.

5. Detailplaneeringu projekt koostatakse ja säilitatakse kahes eraldi kaustas:
a) planeeringu põhikaust, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning vajadusel teostatavatest ja planeeringut mõjutavatest uuringutest (dendroloogiline uuring, muinsuskaitse eritingimused jm);
b) planeeringu pass, mis koosneb planeeringu menetlemisega seotud dokumentidest (volikogu või linnavalitsuse otsused, kuulutused vastavas ajalehes, avalikustamisel tehtud märkused, avaliku arutelu protokoll jm).

6. Detailplaneeringu projekt esitatakse linnavalitsusele digitaalselt ja paberkandjal kolmes eksemplaris, millest üks on originaalkooskõlastustega eksemplar.

7. Detailplaneeringu projekt esitatakse linnavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse päevast arvates. Kui detailplaneeringu projekti ei esitata tähtaegselt, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse.

8. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse teeb linnavalitsuse poolt selles volitatud isik, allkirjastades linnavalitsuse sisese planeeringu projekti menetlusprotokolli, pärast vajalike spetsialistide kirjalikke kooskõlastusi.

9. Planeeringu passi komplekteerib linnavalitsuse ametnik.

10. Detailplaneeringu võib kehtestada osaliselt.

11. Erinevate algatamise otsustega algatatud detailplaneeringuid võib siduda ühiseks planeeringuprojektiks.

12. Detailplaneeringu ala võib vajadusel planeeringu koostamise käigus muuta, teavitades sellest asjasse puutuvate kinnistute omanikke või kruntide kasutajaid.

13. Detailplaneering peab olema vormistatud lähtuvalt linnavalitsuse kehtestatud vormistamisnõuetest.

4. peatükk
EHITAMISE ÜLDNÕUDED

§ 7. Ehitamise üldnõuded

1. Rakvere linnas on lubatud projekteerida ja ehitada esteetiliselt sobivaid, kõrgel arhitektuursel tasemel ja linnaruumi rikastavaid hooneid ja rajatisi.

2. Linnaehituslikult väärtuslike alade ja uusehitiste kõrge kaasaegse arhitektuurse taseme tagamiseks tuleb olulist ruumilist mõju omavatele objektidele korraldada vähemalt kolme eri osavõtjaga kutsutud või avalik arhitektuurikonkurss.

3. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitusseaduses ning teistes seadustes ja õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ehitistele ja ehitamisele.

4. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel kaitse alla võetud maa-aladel tuleb arvestada vastavates seadustes ja õigusaktides sätestatud nõuetega.

5. Kõik ehitise või krundiga seonduvad tegevused tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega.

6. Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, välja arvatud väikeehitise ehitamiseks ehitusaluse pindalaga kuni 20 m 2.

7. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.

8. Enne ehitamise alustamist tuleb tellida ehitise (uusehitus ja laiendamine), välja arvatud väikeehitise, mahamärkimine riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud isikult.

9. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide või -kinnistute maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide kasutajate või kinnistute omanike nõusolekul.

10. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile või vastavalt linnavalitsuse poolt kooskõlastatud väikeehitise eskiisidele.

11. Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme projektile.

12. Ehitamisel tekkival vajadusel muuta ehitusloa väljastamisel aluseks olnud ehitusprojekti, esitab omanik muudatusi iseloomustavad joonised linnavalitsusele kooskõlastamiseks enne ehitustööde jätkamist. Muudatusjoonised liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või esitab linnavalitsus uue ehitusprojekti või selle osa koostamise ja ehitusloa taotlemise nõude.

13. Tehnovõrkude, teede ja tänavate ehitamiseks ja remondiks ning muude vajalike kaevetööde tegemiseks linna territooriumil tuleb taotleda linnavalitsuselt kaeveluba vastavalt Rakvere linna kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt Rakvere linna kaevetööde eeskirjas sätestatule.

14. Korterelamute välisilmet muutvate ehitusprojektide kooskõlastamisel, nõusoleku, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel (värvipassid, akende ja uste vahetamine, fassaadide konstruktsiooni muutmine, fassaadi- ja katusekatete vahetamine, rõdude ja lodžade kinniehitamine jms) võib linnavalitsusele taotluse esitada ühistu, lisades taotlusele väljavõtte korteriomandi omanike üldkoosoleku vastavast otsusest.

15. Korterelamute korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ühistu poolt kooskõlastatud nõuetele vastava ehitusprojekti alusel, mis esitatakse linnavalitsusele säilitamiseks ja vajadusel muudatuste sisseviimiseks ehitisregistrisse.

16. Korterelamute tehnosüsteemide muutmine on lubatud ühistu poolt kooskõlastatud ja  nõuetele vastava ehitusprojekti alusel ning kirjaliku nõusoleku või ehitusloa olemasolul.

17. Rajatavatele ja renoveeritavatele hoonetele kesklinnas ning avalikkusele suunatud funktsiooniga hoonetele kogu linnas tuleb rajada hoonega piirnevaid kõnniteid kattev varikatus.

18. Kruntide avaliku linnaruumiga (tänavad, pargid, haljasalad jm) külgnevad piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,2 m. Kõrgema piirdeaia rajamine on lubatud ainult erijuhtudel ja linnavalitsuse nõusolekul.

19. Kruntidevahelised piirdeaiad rajatakse või muudetakse naabritega kokkuleppel ja vajadusel linnavalitsuse nõusolekul kõrgusega kuni 1,8 m. Kõrgema piirdeaia rajamine on lubatud erijuhtudel linnavalitsuse loal.

20. Ehitisele vaivundamendi rajamise korral elamurajoonides ja nendega piirneval alal kuni 500 m ulatuses on keelatud vaiade rammimine ning vaiad tuleb pinnasesse puurida.

5. peatükk
PROJEKTEERIMINE, EHITUSLUBA, KASUTUSLUBA

§ 8. Projekteerimise alustamine

1. Projekteerimise alustamisest ja vajadusel ehitusprojekti koostamise lähteandmete saamiseks peab asjast huvitatud isik linnavalitsust informeerima ja esitama vormikohase teatise, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) avalduse esitaja andmed;
b) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised;
c) projekteeritava ehitise asukoha plaan;
d) andmed ehitise tehnovarustuse kohta (vesivarustus, kanalisatsioon, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, sidevarustus jms).

2. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed on:
a) kehtiv detailplaneering detailplaneeringu koostamise kohustuse korral;
b) vajadusel detailplaneeringu nõudeid täpsustavad ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
c) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
d) muinsuskaitse eritingimused muinsuskaitsealal või mälestisel;
e) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused;
f) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse kohta;
g) detailplaneeringuga määratud ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;
h) ehitusmäärus.

3. Projekteerimistingimused koostab ja väljastab linnavalitsus 15 päeva jooksul teatise esitamise päevast arvates.

4. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

5. Linnavalitsusel on õigus projekteerimistingimuste kehtivusaega pikendada asjast huvitatud isiku põhjendatud taotlusel.

§ 9. Ehitusprojekt

1. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud lähtuvalt ehitusseadusest, kehtestatud õigusaktidest, linnavalitsuse kehtestatud vormistamisnõuetest ja vastama Eesti standardile «Hoone projekt» EVS 811:2002.

2. Ehitise ja krundiga seotud tehnovõrkude, juurdepääsuteede, parkimiskohtade, haljastuse, piirete lahendused ja jäätmete käitlemine on ehitusprojekti lahutamatud osad.

3. Arhitektuurse lahenduse vaidlustamisel linnavalitsuse poolt ehitise linnaruumi sobimatuse tõttu, suunatakse ehitusprojekt hinnangu saamiseks arhitektuurikomisjonile. Arhitektuurikomisjoni poolt negatiivse hinnangu saanud ehitusprojekti linnavalitsus ei kooskõlasta ja ehitusluba ei väljasta.

§ 10. Väikeehitise eskiisid

1. Väikeehitise ehitamine peab toimuma vastavalt linnavalitsusega kooskõlastatud väikeehitise eskiisidele, millel andmed väikeehitise asukoha ja omaniku kohta, olulised tehnilised andmed, asendiplaan gabariitmõõtude ja kaugustega naaberkinnistute, -kruntide piiridest ja ehitistest, põhiplaan ning vähemalt kaks vaadet. Väikeehitise eskiisid peavad olema koostatud mõõtkavas ja vormistatud tasemel, mis võimaldab üheseltmõistetavalt hinnata kavandatavat väikeehitist.

2. Linnavalitsusel on õigus enne väikeehitise eskiiside kooskõlastamist ja väikeehitise ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti.

3. Väikeehitise ehitamisel kaitse alla võetud maa-aladel tuleb arvestada vastavates seadustes ja õigusaktides sätestatud nõuetega.

§ 11. Ehitusluba

1. Ehitusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada:
a) vormikohane taotlus paberkandjal;
b) nõuetekohane ehitusprojekt (vähemalt standardi EVS 811:2002 staadiumile Eelprojekt vastav) kahes eksemplaris, paberkandjal;
c) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
d) kokkulepped vastavalt planeerimisseaduse § 41 lõikele 5 tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks teisele isikule kuuluvale kinnisasjale;
e) linnavalitsuse kirjalik nõusolek tehnovõrgu või rajatise ehitamiseks riigile või linnale kuuluvale maale;
f) vajadusel teised seaduses sätestatud dokumendid.

2. Ehitusluba väljastatakse linnavalitsuse poolt korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetele vastava ehitusprojekti või vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringu või arhitektuurikomisjoni hinnangu saamise päevast arvates.

3. Ehitusloa tunnistab kehtetuks linnavalitsus 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise päevast arvates.

4. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud juhul.

5. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab linnavalitsus ehitusloas ajutise ehitise kasutamise aja, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

6. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljaandmise päevast arvates.

7. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde teostamise päeva.

§ 12. Kirjalik nõusolek

1. Kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada:
a) vormikohane taotlus paberkandjal;
b) väikeehitise eskiisid või nõuetekohane ehitusprojekt kahes eksemplaris paberkandjal.

2. Kirjaliku nõusoleku väljastab linnavalitsus korralduse alusel 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral nõuetele vastava ehitusprojekti saamise päevast arvates.

3. Kirjalik nõusolek on tähtajatu.

4. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates.

§ 13. Ehitise kasutusluba

1. Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul (omanikel) vähemalt viis tööpäeva enne soovitavat ehitise ülevaatust linnavalitusele esitada:
a) vormikohane taotlus paberkandjal;
b) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, ja ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitiste korral;
c) seadustes ja teistes kehtestatud õigusaktides nõutud ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või tõestatud koopiad (sh uute ehitiste, tehnovõrkude ja krundi teostusmõõdistamise joonised paberkandjal ja digitaalsel kujul, vajadusel ehitusjärgse mõõdistamise joonised jm);
d) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
e) kokkulepped vastavalt planeerimisseaduse § 41 lõikele 7 teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või rajatise kohta.

2. Ajutisele ehitisele kasutusloa taotlemise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

3. Väikeehitisele ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks.

4. Kasutusluba väljastatakse pärast valminud ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud  nõuetele vastavaks tunnistamist.

5. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab ehitise omanik (omanikud) taotlema uue kasutusloa. Kasutusloa saamiseks peab ehitise omanik (omanikud) linnavalitsusele esitama vormikohase taotluse paberkandjal, nõuetekohase mõõdistusprojekti ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

6. Kasutusloa väljastab linnavalitsus korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi või vastava nõude olemasolul ekspertiisi saamise päevast arvates.

7. Kasutusloa tunnistab kehtetuks linnavalitsus 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise päevast arvates.

8. Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud juhul.

9. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba ehitusloas määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

§ 14. Ehitise lammutamine

1. Ehitise lammutusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul (omanikel) linnavalitsusele esitada:
a) vormikohane taotlus paberkandjal;
b) linnavalitsusega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis;
c) märge geodeetilisel alusplaanil või krundi plaanil võimalike ohtlike jäätmete ja nende koguste kohta;
d) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

2. Linnavalitsusel on õigus nõuda põhjendatud juhtudel lammutamise projekti, millega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusala piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja maaüksuse lammutamise järgne heakorrastamine.

3. Ehitusloa lammutamiseks väljastab linnavalitsus korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetele vastava lammutusprojekti (vajadusel) saamise päevast arvates.

4. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtajaks, viisil ja tingimustel.

5. Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtajaks või õigusliku aluseta ehitatud ehitis ei ole lammutatud ettekirjutusega määratud tähtajaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

6. peatükk
EHITISE JA KRUNDI KORRASHOID

§ 15. Ehitise ja krundi korrashoid

1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva maaüksuse ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

2. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, katused, korstnad, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.

3. Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või selle lammutama.

4. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, teeb linnavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.

7.  peatükk
RIIKLIK EHITISREGISTER

§ 16. Riiklik ehitisregister

1. Riikliku ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete tegija on linnavalitsuse määratud ametnik.

8. peatükk
EHITUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE

1. Ehitusmääruse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes.

2. Ehitusmääruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

KATMOD | MÄRKT | GEOAL | TEOMÖ | MAMÕT | DETPL | ÜLDPL | MM VILJ | MM PRN | MM TRT | MM KUR | MM NAR | MM KJ | MM RKV | MM SLM | MM VRU | MM TLN | MM | MM SRM | EP | PRJ | KVP | KLS | ARPRJ | EPRJ | EPR | PRV | PRSM | PRR | PRKJ | PRNR | PR KRS | PRTRT | PRP | PRV | PRTLN | PRSM | EM | JV | G | Y |

Meie Kontaktid

A.M.T. Invest OÜ

Tolli 7                        Kopli 98
Kuressaare               Tallinn

info@amtinvest.ee
www.amtinvest.ee

 

Telefon: 51 00 729