17
Märts

Pärnu linna ehitusmäärus

Pärnu linna ehitusmäärus

Vastu võetud 19.06.2003 nr 27

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel.

I. peatükk.

ÜLDSÄTTED

§ 1. Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala

(1) Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Pärnu linna siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades linna või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine.

(2) Määrus reguleerib Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2. Mõisted

Pärnu linna ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on linnavalitsuse poolt määratud Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks.
2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele.
3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata planeering.
4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe linnaehituslikult olulises ulatuses muutmiseks.
5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.
6) Lähteülesanne on linnavolikogu või linnavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded.
7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud vähemalt kolm olulist komponenti, mis on iseloomulikud antud alale ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.
8) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus.
9) Krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
10) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
11) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.
12) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
13) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi:
– ehitis, mis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
– olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini;
– olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms.
14) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast.
15) Üksikelamu on ühel krundil paiknev kuni kahe korteriga elamu.
16) Kaksikelamu on kaks kokku ehitatud üksikelamut, mille liitesein asub nende kruntide piiril.
17) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut.
18) Korruselamu on kolme või enama korrusega ja mitme korteriga elamu.
19) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu.
20) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone.
21) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus.
22) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine.
23) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe.

II. peatükk

PÄRNU LINNAVOLIKOGU, LINNAVALITSUSE JA LINNAVALITSUSE STRUKTUURIÜKSUSTE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL

§ 3. Linnavolikogu pädevus

Linnavolikogu pädevuses on:
1) linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes linna üldplaneeringust ning arengukavast;
2) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine;
4) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, välja arvatud käesoleva määruse § 4 punktis 3 sätestatud juhul;
5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse § 4 punktis 4 sätestatud juhtudel,
6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine.

§ 4. Linnavalitsuse pädevus

Linnavalitsuse pädevuses on:
1) linna üldise ehituspoliitika elluviimine;
2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu;
3) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga, välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal;
4) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal, kui:
– detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud;
– detailplaneeringu koostamisel on planeeringu avalikustamise nõue kooskõlas planeerimisseaduse §-ga 22 asendatud planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega;
5) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellimine;
6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise kohta;
7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta;
8) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine;
9) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine;
10) Pärnu linna kohta koostatavate planeeringute vormistamisel kasutatavate ühtsete tingmärkide, planeeringute kihtide ja värvide jaotuse kinnitamine;
11) Pärnu linna topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine ning digitaalmõõdistuste kihtide ja värvide jaotuse kinnitamine.

§ 5. Planeerimisosakonna pädevus

(1) Planeerimisosakonna pädevuses maa-alade planeerimisel on:
1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine;
2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesande väljatöötamine;
3) planeeringu algatamiseks, lähteülesande kinnitamiseks, planeeringu projekti vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine;
4) osakonna eelarves ja tööplaanis ette nähtud planeeringute koostamine;
5) vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta;
6) vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, planeeringu eskiistutvustuse, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta;
7) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine;
8) üldplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega;
9) detailplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega;
10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine;
11) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine;
12) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine;
13) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel.

(2) Planeerimisosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on:
1) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine Pärnu linnas;
2) projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine;
3) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamine;
4) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku väljastamine;
5) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine ja kasutusloa väljastamine;
6) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine;
7) ehitusjärelevalve teostamine.

§ 6. Majandusosakonna pädevus

Majandusosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on:
1) kaevelubade väljastamine, kui ehitustööde tegemiseks on vaja teostada linnavolikogu määrusega kehtestatud «Pärnu linna kaevetööde eeskirja» kohaseid kaevetöid;
2) teede ja tänavate sulgemise loa väljastamine.

§ 7. Linnaarhitekti pädevus

Linnaarhitekti pädevuses on:
1) linnaarhitekti teenistuse töö sisuline juhtimine;
2) üldplaneeringu koostamise juhtimine;
3) planeerimisosakonna poolt koostatava detailplaneeringu koostamise juhtimine;
4) linnavalitsuse kui detailplaneeringu tellija õiguste esindamine, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on tellitud projekteerimisettevõtjalt;
5) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 1–3 sätestatud juhtudel;
6) planeeringute avalike arutelude läbiviimine;
7) projekteerimistingimuste kinnitamine ja projekteerimistingimuste kehtivusaja pikendamine;
8) väikeehitiste püstitamise kooskõlastamine ehitise arhitektuurse sobivuse osas enne planeerimisosakonna poolt ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamist;
9) olemasolevate hoonete välisilmet muutvate (rõdude või lodžade kinniehitamine vms) ehitusprojektide kooskõlastamine.

III peatükk

MAA-ALADE PLANEERIMINE

§ 8. Üldplaneering

(1) Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja linna arengukava.

(2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse § 8 kolmandas lõikes sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest;
2) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel linna ja linnaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta.

(3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.

(4) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga.

(5) Üldplaneeringu algatab ja lähteülesande kinnitab linnavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab linnaarhitekt.

(6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel.

(7) Üldplaneeringuga määratakse linnaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

§ 9. Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine, planeeringust informeerimine

(1) Planeerimisosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas.

(2) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

(3) Linnavalitsus annab planeeringu algatamise ettepaneku alusel oma seisukoha üldplaneeringu koostamise vajaduse kohta.

(4) Kui linnavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab planeerimisosakond kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteülesande ja linnavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta või lähteülesande koostamine tellitakse teenusena pädevalt spetsialistilt. Lähteülesande võib koostada ja kinnitada eraldi otsusega pärast üldplaneeringu algatamise otsuse linnavolikogu poolt vastuvõtmist.

(5) Linnavalitsus otsustab planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu algatamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.

(6) Üldplaneeringu algatab ja lähteülesande kinnitab linnavolikogu.

(7) Üldplaneeringu koostamist korraldab linnaarhitekt. Planeerimisosakond koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolu korral tellib planeerimisosakond üldplaneeringu koostamise pädevalt projekteerimisettevõttelt.

(8) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani.

(9) Planeerimisosakond teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

(10) Planeerimisosakond informeerib maavanemat algatatud üldplaneeringust kahe nädala jooksul.

§ 10. Üldplaneeringu koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Pärnu maavanemaga.

(2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab planeerimisosakond avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes.

(3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Pärnumaa keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab planeerimisosakond.

(4) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.

(5) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta.

(6) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka planeerimisosakonna hoones Uus tn 5 vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust.

(7) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat.

(8) Planeerimisosakond tagab avaliku väljapaneku ajal kogu tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu planeerimisosakonna käsutuses olevatele üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile.

(9) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta.

(10) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeerimisosakond projekteerija ja linnavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(11) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Planeerimisosakond avaldab informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta vastavas ajalehes.

(12) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeerimisosakond informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

(13) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.

(14) Planeerimisosakond esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks.

(15) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab planeerimisosakond planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

§ 11. Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine

(1) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule.

(2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist.

(3) Planeerimisosakond teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes.

(4) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Pärnu maavanemale.

(5) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.

(6) Planeerimisosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

(7) Linnavolikogu vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning esitab ülevaatuse tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi.

(8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib linnavolikogu avalikkust vastavas ajalehes.

§ 12. Detailplaneering

(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala.

(2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiisi tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib planeerimisosakond detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist.

(3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.

(4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

(5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

(6) Detailplaneering ei ole kohustuslik:
1) üksikelamu kõrvalhoonete ja teiste, kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete ehitamiseks või laiendamiseks ehitusprojekti koostamiseks;
2) olemasolevate hoonete, v.a tööstushooned, laiendamiseks kuni 33 % ulatuses nende maapealsest kubatuurist ning selleks ehitusprojekti koostamiseks;
3) rajatiste ehitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks.

(7) Linnavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

(8) Linnaarhitekt võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid; olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu nõudmist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus peab kajastuma detailplaneeringu lähteülesandes.

§ 13. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine, detailplaneeringust informeerimine

(1) Planeerimisosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas.

(2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse planeerimisosakonnale. Avalduse vormi kinnitab planeerimisosakonna juhataja oma käskkirjaga.

(3) Avaldusele lisatakse:
1) tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused, kui kavandatav ehitusõigus tingib tehnokommunikatsioonide senise lahenduse muutmist või kui planeeritaval maa-alal tehnokommunikatsioonid puuduvad;
2) kaitsealusel alal, kaitse all olevate ehitiste või miljööväärtusliku hoonestuse kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised;
3) juhul, kui taotletakse algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut, lisatakse avaldusele üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavad dokumendid või seletuskiri;

(4) Lisade vajalikkusest teatab planeerimisosakond viivitamatult avalduse esitajale. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõutud dokumendi esitamise kuupäevaga.

(5) Planeerimisosakond koostab avalduse esitamise päevast arvates kahe nädala jooksul detailplaneeringu lähteülesande ning linnavalitsuse või linnavolikogu haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

(6) Detailplaneeringu algatab vastavalt määruse § 3 punktile 4 kas linnavolikogu või linnavalitsus.

(7) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Pärnu linna eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud.

(8) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu suunamise linnavolikogule.

(9) Kui tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamiseks ning linnavalitsus ettepanekut ei toeta, valmistab planeerimisosakond ette detailplaneeringu algatamisest keeldumise motiveeritud otsuse eelnõu. Otsuse eelnõule lisatakse algatamise ettepanek ning muud asjas kogutud ja keeldumist põhjendavad dokumendid. Algatamisest keeldumise otsusele lähteülesannet ei lisata.

(10) Detailplaneeringu lähteülesandes määratakse:
1) planeeritava ala piir ja suurus;
2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused, sh üldplaneeringu muutmise põhjendus, kui detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemine;
3) kehtivad planeeringud, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada;
4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks;
5) keskkonnamõju hindamise vajalikkus lähtudes sellest, kas detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju;
6) muud konkreetse detailplaneeringu koostamisel planeeritava ala või selle ümbruskonna eripära alusel esitatavad kultuuriloolised, looduskaitselised vms tingimused;
7) planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajadus;
8) detailplaneeringu projekti vastuvõtmiseks vajalikud kooskõlastused.

(11) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat. Lähteülesande aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse tegemiseni.

(12) Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostajad ja planeerimisosakonna juhataja ning lähteülesanne esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele. Kui detailplaneering võib kaasa tuua kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, samuti planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 nimetatud juhtudel esitatakse lähteülesanne kinnitamiseks linnavolikogule.

(13) Planeerimisosakond koostab detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse linnavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.

(14) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab planeerimisosakond. Linnavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta.

(15) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(16) Planeerimisosakond teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

(17) Planeerimisosakond informeerib Pärnu maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 14. Detailplaneeringu koostamine ja koostöö planeeringu koostamisel

(1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani.

(2) Detailplaneering koostatakse lähteülesandes näidatud mahus sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan.

(3) Planeerimisosakond korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste tutvustamise ja avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteülesandes. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid.

(4) Detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustuse kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning tutvustamisel tehtud märkused ja ettepanekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(5) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud.

(6) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Planeerimisosakonnale kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja eraldi dokumendina vormistatud kirjalik seisukoht koostöös valminud planeeringulahenduse kohta või tehnovõrgu valdaja märgib oma seisukoha tehnovõrkude koondplaanile.

(7) Kui tehnovõrgu valdaja ei vasta ühe kuu jooksul taotlusele koostada planeeringu tehnovõrkude lahenduse kohta oma kirjalik seisukoht või ei viseeri vastava märkusega planeeringu tehnovõrkude koondplaani, on planeeringu koostajal õigus lahendada tehnovõrkude paiknemine planeeringus vastavalt tehnilistele tingimustele oma äranägemise järgi.

§ 15. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

(1) Detailplaneeringu projekt esitatakse planeerimisosakonnale riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kahes eksemplaris ning digitaalsel kujul. Planeeringu kaardid esitatakse digitaalselt .dgn või .dwg failina.

(2) Planeerimisosakond kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust lähteülesandele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab täiendavate kooskõlastuste vajaduse, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste tegemiseks.

(3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse lähteülesandes ja planeerimisosakonna poolt täiendavalt määratud riigiasutustega. Kooskõlastamise korraldab planeerimisosakond. Kui planeeringu koostamise korraldamise kohta on sõlmitud leping huvitatud isikuga, korraldatakse planeeringu projekti kooskõlastamine vastavalt lepingus kokkulepitule.

(4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava ametiisiku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava ametiisiku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav ametiisik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab.

(5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist Pärnu maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

(6) Seadustele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekti esitab planeerimisosakond vastuvõtmiseks, lähtudes määruse § 3 punktist 4.

§ 16. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse §-des 18–21 ja määruse §-is 17 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse:
1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd;
3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve.

(2) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele, samuti ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele.

§ 17. Detailplaneeringu avalikustamine

(1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab planeerimisosakond.

(2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat.

(3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele.

(4) Planeerimisosakond teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta.

(5) Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka planeerimisosakonna hoones Uus tn 5.

(6) Planeerimisosakond tagab avaliku väljapaneku ajal tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja planeerimisosakonna käsutuses olevale informatsioonile, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioonile.

(7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

(8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeerimisosakond projekteerija ja linnavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(9) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab planeerimisosakond detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(10) Planeerimisosakond teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.

(11) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeerimisosakond detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise. Vajalikud parandused määrab linnaarhitekt ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu alusel.

(12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab planeerimisosakond planeeringu uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada.

(13) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab planeerimisosakond vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

(14) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab planeerimisosakond detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale.

(15) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui:
1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga;
2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras vastavalt määruse §-le 16.

§ 18. Detailplaneeringu kehtestamine

(1) Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud detailplaneeringud, mille kohta ei ole avalikustamise käigus esitatud vastuväiteid või kõikide esitatud vastuväidetega on arvestatud, või planeerimisseaduse § 22 kohaselt lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringud kehtestab linnavalitsus vastavalt määruse § 4 punktile 4.

(2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud, samuti riikliku kaitse alla võetud maa-ala või miljööväärtusliku hoonestusala kohta koostatud detailplaneeringud kehtestab linnavolikogu oma otsusega. Linnavolikogu otsuse eelnõu valmistab ette planeerimisosakond.

(3) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu linnavolikogule vastuvõtmiseks suunamise.

(4) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes.

(5) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud detailplaneeringu Pärnu maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

(6) Planeerimisosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

(7) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.

§ 19. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linnavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

(2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu. Planeerimisosakond valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.

(3) Planeerimisosakond teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

IV. peatükk

EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE

§ 20. Ehituslik projekteerimine

(1) Ehitusprojekt koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel koostatakse ehitusprojekt projekteerimistingimuste alusel.

(2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

(3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel detailplaneeringuga.

(4) Määruse paragrahvi 12 lõigetes 6 ja 8 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Sellisel juhul tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks.

(5) Projekteerimistingimused avalikustatakse Pärnu linna veebilehel.

(6) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse planeerimisosakonnale osakonna juhataja käskkirjaga kehtestatud vormil. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus;
2) projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500;
3) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta.

(7) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31. detsembrini 2002. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused.

(8) Planeerimisosakond koostab projekteerimistingimused 15 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Linnaarhitekt kinnitab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimused, mis kinnitatakse kohe. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. Ehitusprojekti võib koostada kinnitatud projekteerimistingimuste alusel.

(9) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks.

(10) Planeerimisosakonna kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita:
1) ehitada 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba;
2) muuta ehitise tehnosüsteeme.

(11) Planeerimisosakond võib põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtudes nõuda ehitusprojekti enne käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist.

(12) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks.

(13) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. Alusplaan peab vastama Pärnu Linnavalitsuse kehtestatud topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korras sätestatud nõuetele.

(14) Ehitusprojekt esitatakse planeerimisosakonnale ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt .dgn failina.

(15) Kui ehitusprojekt koostatakse projekteerimistingimuste alusel või ehitise tehnovõrkude lahendus erineb kehtestatud detailplaneeringust, tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada tehnovõrkude koondplaan.

§ 21. Ehitusluba

(1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud määruse §-is 22 sätestatud juhtudel. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks planeerimisosakond. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale.

(2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt.

(3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb lisada ehitusloa taotlusele.

(4) Riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku linnavalitsuse majandusosakond.

(5) Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada planeerimisosakonnale vormikohane taotlus paberkandjal;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt;
3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele. Pärnu linna nimel ehitusloa taotlemisel esitab majandusosakond teate riigilõivu tasumise kohustuse kohta rahandusosakonnale;
4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks.

(6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest.

(7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse § 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumise korral riigilõivu ei tagastata.

(8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib planeerimisosakond. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitusprojekti tellija ekspertiisi kulud linnavalitsusele rahandusosakonna poolt väljastatud arve alusel. Planeerimisosakond esitab rahandusosakonnale kirjaliku põhjendatud ettepaneku arve väljastamiseks.

(9) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Pärnu linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks:
1) hoonete projekteerimisel 50 ja enam inimest;
2) rajatiste projekteerimisel 100 ja enam inimest.

(10) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse § 19 lõike 4 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht.

(11) Ehitusseaduse § 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele või
2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või
3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud projekti koostamisele, selle koostajale või kontrollijale kehtestatud nõudeid või
4) ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või
5) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
6) ajutise ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või
7) ei ole tasutud riigilõiv või
8) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

(12) Planeerimisosakond väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna juhataja motiveeritud kirjana.

(13) Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa saamiseks esitatakse vormikohane ehitusloa taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras. Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Linnavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette planeerimisosakond.

(14) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse § 25 lõike 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

§ 22. Kirjalik nõusolek

(1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada linnaarhitektiga. Väikeehitise püstitamisest tuleb planeerimisosakonnale teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

(2) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m2 kuni 60 m2, ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise õiguse annab planeerimisosakonna kirjalik nõusolek.

(3) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vormikohane taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500. Planeerimisosakonnal on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. Ehitusprojekt on kohustuslik määruse § 20 lõikes 12 nimetatud juhtudel.

(4) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest.

(5) Ehitusseaduse § 16 lõike 4 kohaselt kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
5) üldplaneeringuga kehtestatud hoonestusaluse pinna protsent ei võimalda ehitamist või
6) kavandatav ehitis on vastuolus antud piirkonna hoonestuslaadiga või
7) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

(6) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna juhataja motiveeritud kirjana.

(7) Planeerimisosakond annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

(8) Planeerimisosakond säilitab ehitusloa väljastamisega või kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

§ 23. Ehitamine

(1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostavad Pärnu linna haldusterritooriumil Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ja ehitusjärelevalve insenerid.

(2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a määruse § 22 lõikes 1 nimetatud juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.

(3) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral.

(4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud isikult.

(5) Kinnistuväliste tehnorajatiste püstitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks Pärnu linna haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba majandusosakonnalt vastavalt Pärnu linna kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt Pärnu Linnavalitsuse kehtestatud teede ja tänavate sulgemise korrale.

(6) Kruntidevahelist piiret võib rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata asendiplaanil fikseeritud naabrite kirjaliku nõusoleku alusel. Tänavaäärse piirde joonis tuleb kooskõlastada vastavalt määruse § 24 lõikele 12.

(7) Ehitada võib ehitusettevõtja.

(8) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada maaüksuse või ehitise omanik. Tehnorajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kantud vastava eriala spetsialistid.

(9) Ehitise omanik on kohustatud esitama planeerimisosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta.

(10) Elamurajoonides on Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjas sätestatud öörahu ajal, see on 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00–07.00 ning 1. juunist kuni 31. augustini kella 24.00–06.00, keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

(11) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. Vaiatöödel kasutatav tehnoloogia kooskõlastatakse igal konkreetsel juhul planeerimisosakonnaga.

(12) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtlikuks muutunud ehitise omanik peab sellise ehitise ettekirjutust ootamata viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele.

(13) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite) säilimise ja kasutatavuse.

§ 24. Monumentaalkunsti- ja väikevormide püstitamine ning hoonete välisilme muutmine

(1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaal- või väikevorme Pärnu linnas avalikult kasutatavale territooriumile või muuta hoonete välisilmet.

(2) Avalikkusele avatud territooriumile paigaldatakse monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid või -tahvlid Pärnu Linnavalitsuse korralduse alusel. Korralduse eelnõu valmistab ette planeerimisosakond.

(3) Avalikul territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid jms kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta.

(4) Monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus, millele on lisatud:
1) asendiplaan geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500;
2) monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi joonised;
3) linnavalitsuse poolt moodustatava vastava komisjoni otsus;
4) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus;
5) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek.

(5) Avalduse menetlemisele kohaldatakse määruses kirjaliku nõusoleku andmisele sätestatud korda ja tähtaegu, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(6) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil kooskõlastatakse eelnevalt planeerimisosakonnaga.

(7) Tänava- ja pargiinventari ning kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume inventari paigaldamiseks kooskõlastatakse inventari asukoht ning näidised või eskiisjoonised linnaarhitektiga.

(8) Hoonele uue kujundusega või teisest materjalist välisuste ja akende paigaldamine, ehitise värvitooni muutmine, fassaadielementide (sildid, viidad, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult linnaarhitekti eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. Kirjaliku kooskõlastuse olemasolu on ehitusloa väljastamise eelduseks.

(9) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitsealal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga.

(10) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadivärvide lahenduse planeerimisosakonnalt. Linnaarhitekt kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus.

(11) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

(12) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks planeerimisosakonnale. Vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka muinsuskaitseameti luba.

§ 25. Ehitise kasutusluba

(1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks.

(2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb planeerimisosakonnale esitada:
1) vormikohane taotlus;
2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid, sh ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel ja juurdeehitustel), ehituse täitedokumentatsioon, varjatud tööde aktid, ehitustööde päevikud, teostusmõõdistamise joonised ja ehitusjärgse mõõdistamise joonised;
4) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa või tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendav dokument;
5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
6) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta tuleb lisada taotlusele.

(3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse osakonnajuhataja motiveeritud kirjana.

(4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist.

(5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

(6) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks planeerimisosakond.

(7) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

(8) Ehitusseaduse § 34 lõike 1 kohaselt kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või
2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või
3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või
4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või
5) kasutusloa taotlusel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või
6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või
7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või
9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või
10) ei ole tasutud riigilõiv või
11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või
12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
13) ei ole esitatud ehitise tehnilise kontrolli teostamist tõendavat dokumenti või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või
14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

(9) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa.

§ 26. Nõuded olemasolevatele ehitistele

(1) Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne 1. jaanuari 2003. a ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele võib ehitise omanik taotleda kuni 2003. a 31. detsembrini ehitus- või kasutusluba. Nendel juhtudel otsustatakse ehitus- või kasutusloa väljastamine või väljastamisest keeldumine linnavalitsuse korraldusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitiste ehitusloa taotluse ja esitatud dokumendid vaatab planeerimisosakond läbi määruse § 21 lõigetes 5, 11 ja 12 sätestatud korras. Planeerimisosakond annab ehitisele ehitusprojekti alusel hinnangu ja teeb linnavalitsusele ettepaneku ehitusloa väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks tuleb planeerimisosakonnale esitada:
1) kasutusloa taotlus;
2) ehitise mõõdistusprojekt;
3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Käesoleva paragrahvi kohaselt ehitistele kasutusloa väljastamise korral ei pea planeerimisosakond kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.

(4) Õigusliku aluseta püstitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette planeerimisosakond.

(5) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima planeerimisosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 27. Kinnistute jagamine ja ühendamine, katastriüksuse sihtotstarbe määramine

(1) Kinnistute ühendamisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest:
1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks;
2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine;
3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks;
4) kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine;
5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine;
6) kinnistu kiildumise ja ribasuse vältimine;
7) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine.

(2) Kinnistu jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele.

(3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise.

(4) Pärnu Linnavalitsus võib oma korraldusega, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata:
1) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too kaasa nende kruntide ehitusõiguse, v.a ehitusalune pindala, ja seniste kasutustingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

(5) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel linnavalitsuse korraldusega.

(6) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel.

(7) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel sama haldusorgan, kes kehtestas detailplaneeringu.

(9) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei kajastata.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette planeerimisosakond.

§ 28. Krundi ja ehitiste korrashoid

(1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse §-st 147.

(2) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt planeerimisosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

(3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.

(4) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.

V. peatükk

Määruse rakendamine

§ 29. Rakendussätted

(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega.

(2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

(3) Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrus nr 14 «Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus».

(4) Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.

KATMOD | MÄRKT | GEOAL | TEOMÖ | MAMÕT | DETPL | ÜLDPL | MM VILJ | MM PRN | MM TRT | MM KUR | MM NAR | MM KJ | MM RKV | MM SLM | MM VRU | MM TLN | MM | MM SRM | EP | PRJ | KVP | KLS | ARPRJ | EPRJ | EPR | PRV | PRSM | PRR | PRKJ | PRNR | PR KRS | PRTRT | PRP | PRV | PRTLN | PRSM | EM | JV | G | Y |

Meie Kontaktid

A.M.T. Invest OÜ

Tolli 7                        Kopli 98
Kuressaare               Tallinn

info@amtinvest.ee
www.amtinvest.ee

 

Telefon: 51 00 729